- Neli rahutut pensionäri otsustasid Eesti talve eest pageda lõunamaale. Mitte just kuuma päikese alla, aga loodetavasti plusskraadidega ja kindlasti imeilusa loodusega Itaaliasse. Plaan on grandioosne, sõita riigi läänerannikut pidi lõunasse saapakontsani välja ja siis idakülge mööda üles e põhja tagasi. Reisi kestvuseks oleme planeerinud umbes kaks kuud. Kaasas on ka kaks imearmast ja sõnakuulelikku puudliprouat – ema ja tütar.
Sõit Itaaliasse
LÄTI PIIR
Lahkusime Eestist 19.jaanuari varahommikul. Tee oli lumetu ja kuiv, sõidukiirus väga hea. Kui Eestis oli taevas pilves, siis Läti piir üllatas meid. On olnud vihjeid, et lätlased on paljudes asjades meist ette rebinud, aga et nad riigipiiri lausa taevasse on suutnud tõmmata, seda ei teadnud oodata.
Edasi saatis meid pilvitu taevas praktiliselt Itaaliani välja. Esimese ööbimise tegime Poolas Lomza linnas ja hommik üllatas meid -14 külmakraadiga. Autoaknast vaadates oli kõik imeilus, härmas puud ja päike säras. Omapärane on seegi, et Varssavist mööda ei peagi sõitma,kiirtee läbib otse linna. Meil oli hea, aga kuidas see kohalikele meeldib.
Enne Tšehhi jõudmist küsisime AI-lt kus oleks kasulikum bensiini võtta ja saime põhjaliku võrdluse, mis siiski valeks osutus. Aga ta teadis ka seda, et tuleb osta mingi xxx kiirteedel sõitmiseks, see oli küll tarvilik info. Ka Tšehhid olid oma piiri ilmaoludega tähistanud, kohe algas nii tihe udu, et hirm tuli peale. Georg suutis siiski meid kindlakäeliselt Brnosse viia. Hotell oli valitud küllaltki kesklinnas, parkimiskoht oli vahva. Sisehoovis olid plaadid maas, auto tuli täpselt nendele paigutada ja vajadusel lastakse need alla keldrisse, et teha hoovi ruum järgmistele sõidukitele.